Pangad hoiatavad internetipetturite eest

moneyPetturid ründavad PIN-kalkulaatoreid kasutavaid kliente ja suunavad pahaaimamatu ohvri netipangast välja petturi loodud võltslehele. Pangad soovitavad olla oma klientidel internetipangas tehinguid tehes eriti tähelepanelikud, kuna teatavaks on saanud info arvutiviiruse levimise kohta, mille eesmärk on hõivata ja kasutada võõraid internetipanga paroole.

 

Paroole püütakse enda valdusesse saada spetsiaalse ründeprogrammi (nn Trooja hobune) abil, mis muudab veebilehitseja seadeid nii, et suunab kliendi internetipanga asemel petturite poolt loodud võltslehele, mille kujundus matkib internetipanka. Võltsleht teatab, et toimub autoriseerimine ning palub mõne aja pärast sisestada parool uuesti, kuna väidetavalt tekkis viga. Ka võidakse kasutajale kuvada teade tarkvara uuendamisest.

 

Kuna esmaspäevast, 15. veebruarist saab e-maksuameti kaudu hakata esitama 2009. a füüsilise isiku tuludeklaratsioone ning seetõttu tõuseb ka internetipanga kasutajate arv, soovitavad pangad olla internetipanku kasutades väga tähelepanelik.

 

Praeguse info kohaselt on pettusekatsed suunatud klientide vastu, kes kasutavad internetipanka sisenemiseks PIN-kalkulaatorit. Arvuti nakatumine saab toimuda juhul, kui arvutis ei ole kaasajastatud viirusetõrjeprogramme ja tulemüüre ning kui on avatud tundmatutelt aadressidelt saabunud manustega kirju.

 

Pangad soovitavad tungivalt mitte sisestada oma internetipanga paroole juhul, kui tekib vähemgi kahtlus lehekülje õigsuses ning kasutada kaasaegset viirusetõrjet oma arvuti puhastamiseks. Internetipanga kasutajas peaks kahtluse tekitama see, kui autoriseerimine võtab aega mitu minutit. Kahtlustest internetipanga kasutamisel paluvad pangad kohe ühendust võtta oma kodupanga klienditoega (kontaktid all).

 

Vältida tuleks tundmatutelt aadressidelt tulnud kirjade manuste avamist ning kindlasti ei tohi järgida e-kirja teel antavaid soovitusi ära vahetada pangaparoolid või anda muud isiklikku informatsiooni. Oluline on meeles pidada, et ei kaardiorganisatsioonid ega pangad ei küsi kunagi klientide isiklikke-, kaardi- ja muid andmeid meili teel!

 

seb

 

Samuti jälgivad pangad kõrgendatud tähelepanu all internetipankade kasutust ning vajadusel rakendatakse täiendavaid turvameetmeid. Turvaliste identimisvahenditena soovitavad pangad kasutada ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

 

Klientidel, kes märkavad midagi ebatavalist, näiteks internetipangas silti korralised hooldustööd vms, mida ei ole varem avalikkusele ette teatatud, võtke palun ühendust oma kodupangaga allolevatel kontaktidel.

 
Swedbank: telefonil 6 310 310 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

SEB: telefonil 6 655 100 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Nordea: telefonil 6 283 300 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

SampoPank: telefonil 6 800 800 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Parex: telefonil 7 700 000 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Allikas: Eesti Päevaleht

 

 

Jäta oma kommentaarid

Lisa kommentaar külalisena

0
kasutustingimustega.
  • Ühtegi kommentaari ei leitud