Kuidas kaitsta arvutit pahavara/viiruste eest!


Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda ja oma arvuti kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e-posti näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viiruskandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu. Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest tõhusalt kaitsta või vähemalt nakatumise ohtu märgatavalt vähendada! 

Järgnevalt mõned nõuanded, mis aitavad vältida pahavara nakkust. Vaatamata sellele, et mitte ükski programm ei saa garanteerida 100%'st kaitset, aitavad paljud nõuandeid koos sellele lähemale jõuda.




http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/windowsi_uuendamine.png 1. Uuenda oma Windowsi!

Veendu, et sul on paigaldatud KÕIK kriitilised uuendused oma operatsioonisüsteemile ja Internet Explorerile (ja ka teistele brauseritele). Esimene samm oma arvuti kaitsmiseks on korralikult paigatud operatsioonisüsteem. Need värskendused sulgevad kõik teadaolevad turvaaugud, mis aitavad takistada viiruseid, kräkkerite rünnakuid jms. Veendu, et Windows sisaldab neid uuendusi. 

Arvuti turvalisuse ja probleemivaba töö tagamiseks on olemas hõlbus ning tasuta viis. Seda nimetatakse Windowsi värskendusfunktsiooniks (automaatne uuendamine). Kõik, mis teil teha tuleb, on see sisse lülitada, ning saad uusimad turbe- ja muud olulised värskendused Microsoftilt automaatselt. 

Windowsi automaatse uuendamise sisselülitamine 
Külasta seda lehte (parem oleks kui Internet Exploreriga) ja vajuta nuppu Sätete kontrollimine. Kui automaatne värskendamine on juba sisse lülitatud, avaneb juhtpaneelis Windowsi värskendusfunktsiooni leht ning kuvatakse värskendusolek. Kui automaatne värskendamine pole sisse lülitatud, aidatakse sul seda teha. Pärast seda paigaldatakse arvutisse kiirelt ja usaldusväärselt kõik turva- ja jõudlustäiustused.





http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/antivirus.png 2. Kasuta viirusetõrjet 

Paigalda arvutisse viirusetõrje programm. See on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirusetõrje programmi paigaldamine ja värskena hoidmine võib aidata sinu arvutit kaitsta pahavara/viiruste eest. Antiviiruse programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda sinu arvutisse läbi Interneti, CD'dest jms kohtadest. Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega on vajalik uuendada viirusetõrje definitsioone pidevalt. Üldjuhul toimub see automaatselt. Kindlasti peaks silma peal hoidma ka kasutatava viirusetõrje versiooninumbril. Vana ja kulunud versioon viirusetõrjest vähendab oluliselt viirusetõrje suutlikkust tuvastada ja eemaldada uuemaid viiruseid! Sellepärast võiks kord paari kuu tagant otsida programmiuuendusi viirusetõrje sees, või tootja kodulehelt.



Mõned paremad tasuta viirusetõrjed: 
* Avast! Free (Eestikeelne) 
* Microsoft Security Essentials (Eestikeelne) 
* Comodo Internet Security (Eestikeelne) 
* AVG Anti-Virus Free 
[Rohkem infot

KASUTA AINULT ÜHTE VIIRUSETÕRJET! Kaks viirusetõrjet aeglustavad arvutit ja võivad üksteisega konflikti minna (nagu näiteks AVG ja MSE jms). 



http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/firewall.png 3. Kasuta tulemüüri 

Tulemüür on nagu arvuti uks, mis aitab seda kaitsta nii sissetungijate kui ka andmevarguste eest. Tulemüür takistab suure enamuse viiruste ja sissetungijate rünnakud, mis tulevad Internetist või üritavad sinu arvutist Internetiga ühendust võtta. Tulemüüriga saab arvutit kindlalt ja turvaliselt kaitsta, lubades Internetiga ühendust saada vaid usaldatud programmidel. Tulemüür on juba sisse ehitatud igasse operatsioonisüsteemi (näiteks Windows, Linux, jne). Eraldi tarkvaraline tulemüür on soovitatav sellepärast, et Windowsi enda tulemüür pole tõhus kaitse eelnimetatud ohtude vastu.



Mõned paremad tasuta tulemüürid: 
* Comodo Internet Security (Eestikeelne) 
* Outpost Firewall Free 
* Online Armor Personal Firewall
* ZoneAlarm Free 

KASUTA AINULT ÜHTE TULEMÜÜRI! Kui paigaldad endale uut tulemüüri, eemalda enne vana tulemüür ning lülita ka Windowsi sisseehitatud tulemüür välja. 


http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/anti_spyware.png 4. Kasuta nuhkvaratõrjet 
Arvutit võiks vähemalt korra kuus kontrollida ühe või mitme pahavara eemaldamise programmiga. 

Mõned paremad tasuta nuhkvara eemaldajad: 
* Malwarebytes' Anti-Malware (Eestikeelne) 
* SuperAntiSpyware Free 

Oleks hea, kui arvutis on paigaldatud nuhkvaratõrje, millel on olemas ka püsikaitse, mis kontrollib ja eemaldab nuhkvara juba selle arvutisse sattumise käigus. Kahjuks enamus parimatest tarkvaradest on tasulised. 
* Ad-Aware Free 
* Immunet Protect Free (Eestikeelne) 
* Panda Cloud Antivirus 
* Windows Defender (Eestikeelne) - Windows Vista/7/8 kasutajatel on see juba paigaldatud 


http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/junk_cleaning.png 5. Kasuta Temp/ebavajalike failide puhastajat 
Paljud viirused on justnimelt TEMP (temporary = ajutine) kaustades. Nende puhastamine säästab kõvaketta ruumi ning võib ka mõne viiruse koos teiste ajutiste failidega ära kustutada. Samuti lühendatakse viiruste kontrollile kuluvat aega (mõnikord olulisel määral). [ÕPETUS] Loe punkti nr. 2.1 


http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/backup.png 6. Tee varukoopiaid! 

Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd, andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju aega ning pahatihti pole see ka võimalik. Kuid tekitatud kahju pole nii suur, kui teed oma andmetest regulaarselt varukoopiaid. Nii võid pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, millal viimase varukoopia tegid. 

Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks USB pulgal, välisel kõvakettal (parim viis), CD- või DVD-plaadil.




http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/password.png 7. Kasuta paroole & loo piiratud õigustega kasutaja    
Kõik kasutajakontod peaks olema parooliga kaitstud. Eriti käib see Win NT, 2K, XP ja 2003 kohta. Veendu, et administraatori konto parool ei ole tühi. Samuti on hea mõte täielikult keelata Guest (külalise) konto. Paroolid on mõeldud selleks, et kaitsta infot. Võid kindel olla, et sissetungija proovib esimeses järjekorras paroolina sinu nime, sünnikuupäeva jne. Kui valid paroole, vali neid targalt! 

- Ära tee neid liiga lühikeseks ja ära vali midagi, mis oleks lihtne ära arvata. Parooli pikkus peaks olema vähemalt 6 sümbolit. 
- Vali erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid. Ära kasuta ühte ja sama parooli! 
- Parool peab olema piisavalt keerukas. Kasuta erinevaid sümboleid - väikesi ja suuri tähti, numbreid 
- Kasuta ID-kaarti! 


http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/ettevaatust.png 8. Ole ettevaatlik! 

* Kontrolli allalaadimiste asukohti. Vajadusel kasuta Web of Trust lehekülge. Ära kasuta programme nagu LimeWire, eMule jne. Kui internetist tarkvara alla laed siis tee seda usaldatud lehtedelt nagu FileHippoSoftpedia ja Download 

* Paljud pahatahtlikud interneti lehed üritavad kasutajaid petta paigaldama programme, mida kasutajale tegelikult vaja ei ole. Näiteks Rogue viirusetõrjed (Libatõrjujad). Libatõrjujad on grupp pahavara, mis esineb kas nuhkvaraeemaldaja, viirusetõrje või kõvakettapuhastajana, hirmutades kasutajat “leitud probleemidega” ning pakkudes end neid samas ka eemaldama. Ehmunud kasutaja sellega tihtilugu ka nõustub, misjärel teatatakse talle küll “probleemide” lahendamisest, kuid arvuti nakatatakse sedapuhku tõelise pahavaraga. Seejärel soovib libavara saada kätte sinu krediitkaardi andmeid, et neid siis mustal turul müüa. Selliste programmide kasutegur on 0 ja need on mõeldud ainult selleks, et lõksu langenud arvutikasutajalt andmeid välja petta! 

* Ära paigalda mõttetuid programme, mida sa suure tõenäosusega ei kasuta (toolbarid jms) 

* Samuti peaks see iseenesest mõistetav olema, kuid .... väldi pornograafilisi lehti ning nendel pakutavate lisakoodeksite paigaldamist! 

* Ära lae alla cracke, serial numbreid jne (et aktiveerida muidu tasulisi programme). See on ebaseaduslik ning lisaks saate tihtipeale rohkem kui ainult cracki/programmi täisversiooni (st viirused!). 

* Lülita sisse Windowsi süsteemitaaste (System Restore). See tuleb välja lülitada ainult siis kui olete juba viirusega nakatunud. Süsteemitaaste tihti edukalt süsteemi taastada varasemasse seisu, kus viiruseid polnud veel nii palju ja/või nende effekt oli väiksem (st viirused polnud süsteemile veel liiga teinud) 

* Loe popup aknaid, enne kui klõpsad nende peale. Sa ilmselt ei soovi seda, mida nad pakuvad ja vahel võib ka õige vastus olla vastupidine sellele, mida sa loodad. Nad valivad sõnastus, mis on mõeldud teid segadusse ajama. 

* Väldi online ostusid avalikus arvutis - Häkker või varas saab kergesti panna klahvinuhi (keylogger) avalikku arvutisse, mis võimaldab neil näha kõike, mida klaviatuuril sisestatud on (ka krediitkaardi numbreid ja paroole). Hoia eemale avaliku juurdepääsuga arvutitest, kui teed online oste! Pangas käik on nendes arvutites võib-olla mõnevõrra riskantsem, aga nt raamatukogus peaks arvuti olema mõistagi puhas, sest seda hooldatakse reeglina IT isiku poolt, kes tunneb asja. 

* Ära ava kahtlaseid e-posti manuseid. Paljud viirused on manustatud e-post sõnumitele ja levivad niipea, kui manus avatakse. Kui sa mingit tähtsat faili ei oota, ole eriti ettevaatlik. Kuna rämpspost võib levida ka ilma, et arvutiomanik sellest teaks, siis ära ava ka tuttavatelt inimestelt saabunud kahtlase laiendiga faile (nt. exe, .com, .bat, .pif, .zip .rar). Kui  põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab ootamatult võõrkeelseid kirju saatma, paluge tal kontrollida ega tema arvuti äkki nakatunud pole. 

* Alati tasub faile viiruste suhtes kontrollida. Seda tasub teha ka siis, kui faili saatja on teie tuttav ja fail oodatud. Viirused võivad süsteemi tungimiseks kasutada sõbralikku allikat. 

* Viirusetõrje tarkvara firmade veebilehtedelt saab viiruste kohta hoiatusi ning see aitab õigel ajal vältida võimalikke rünnakuid. 

* Kui paigaldad uusi programme, siis vaata ikka millega sa paigaldamise ajal nõus oled! Ära vajuta Next, Next, Next & Finish!! Tihtipeale sisaldavad programmide paigaldusfailid igasuguseid muid "programme" nagu näiteks brauserite tööriistaribad (toolbarid). Harvad pole ka olukorrad, kus muudetakse nii sinu vaike otsingumootor ning brauseri koduleht ära.




http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/tarkvara_eemaldamine.png 9. Eemaldada programmid, mida sa ei kasutata 

Arvutis võib olla vanu või arvutimüüja poolt eelpaigaldatud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Sellist tarkvara on tark arvutis mitte hoida. Esiteks võib selles tarkvaras olla mõni turvaauk, teiseks võtab kasutu programm alati enda alla veidi kõvaketta ruumist ning kolmandaks, võib arvutit aeglustada.


[ÕPETUS] Loe punkti nr. 4 


http://www.ekaitse.ee/images/opetused/kaitse/pisipildid/tarkvara_uuendamine.png 10. Uuenda oma programme! 

Kindlasti peaksid uuendama kõiki oma programme nagu näiteks Adobe ReaderAdobe FlashSun Java ja kindlasti oma brauserit! (Internet ExplorerMozilla FirefoxOpera ja Google Chrome jms) Sinu operatsioonisüsteem võib olla turvaline ja uusim aga kui sinu programmid sisaldavad turvaauke siis võivad viirused neid ära kasutada. Tavaliselt on brauserite uuendamine (v.a Internet Explorer) lihtne, sest brauserid pakuvad ise uuendusi (kui need on saadaval). 

Kõige mugavam on uuendada oma programme kasutades PatchMyPC nimelist programmi. See on väga väike ja kergesti kasutatav programm, mis teavitab sind, kui arvutisse paigaldatud programmidele on saadaval uuendusi. Muidugi paljudel programmidel on programmi sisene uuendaja (nagu enne brauseritest juttu oli). Alates Flash Player versioonist 11.2 pakutakse pärast paigaldamist automaatset uuendamist, mis on soovitatav valida.


Pärast programmi allalaadimist ava programm ning oota, kuni arvutis olevat tarkvara kontrollitakse. Kui arvutis leitakse vananenud tarkvaraversioon(e), kuvatakse sarnane pilt:

 

patchmypc

 

Seejärel ei peagi muud tegema, kui klikkima Perform updates nuppu ning tarkvara uuendatakse automaatselt uusima saadaoleva versiooni peale. Seejuures ei installita arvutisse kaasasolevaid toolbare/reklaamtooteid. Edaspidi võiks programmi kasutada vähemalt kord kahe nädala tagant. Seejuures, kui programmile endale (PatchMyPC'le) on uuendus saadaval, pakutakse seda automaatselt ning see on soovitatav paigaldada. 

 

 

Jäta oma kommentaarid

Lisa kommentaar külalisena

0
kasutustingimustega.

Vestluses olevad inimesed

  • Külaline - Erik Oksmaa

    väga kasulik oli, mulle meeldis väga see tark jutt. nii tarka juttu pole mina ealeski kuulnud
    soovitan siiralt...kys ;)

    0 Meeldib Lühike URL: